Vello Toomemets 70 ''Pillimehe leib''
Тutvustus
Kurbus, rõõm - pillimehe leib,
kes see teab, kuis ta käsi käib…
1954. aasta 1. oktoobril, kui Vello Toomemets sündis, oli rahvusvahelise muusikapäeva algatamiseni jäänud 18 aastat - selleks ajaks oli Vellol Pärnu Laste Muusikakooli viiuli eriala lõpetatud ja noormees oma tee valinud. See oli helide keel, mis hakkas teda huvitama, kui muusikakoolis räägiti nootidest.
Vello Toomemets, kellele on meedia aegade jooksul omistanud palju erinevaid tiitleid – muusik, laulja, rocklaulja, helilooja, näitleja, vabakutseline filosoof, geenius, elav legend –, kostab ise selle nimekirja peale oma tagasihoidlikul moel: ”Rahvajutud.”
Vanem põlvkond teab Vello Toomemetsa nime ansamblitest Kuldne Trio, FIX ja Kukerpillid. Vähem on neid, kes teavad, et ansambliga Justament seob teda helilooming, mida on ei rohkem ega vähem kui 19 laulu.
Kellele veel on Vello Toomemets laule kirjutanud? Kindlasti tuleb paljudele üllatuseks, et Anne Veski repertuaaris olev laul ”Sinu juures” on oma noodid saanud just temalt.
Noorem põlvkond viskab sõrmed püsti, kui kuuleb Tsirkuse esimesi helisid: «Karu! Karu! Karu! Lõvi! Lõvi! Lõvi!» Midagi pole öelda, nii loo viisi autor ja solist Vello Toomemets kui sõnade looja Juhan Sütt võivad rahulolevalt pead noogutada – põlvkondadeülene meistriteos elab ja hingab ikka täiel rinnal.
On üks laul, millel pole põlvkondade vahet. See on ”Jaanipäev”, mis nooremate jaoks on koguni rahvalaul, sest see laul elab oma elu juba ammu ja on igal jaanipäeval eestlaste südames. Aitäh Hando Runnelile sõnade ja Vello Toomemetsale imelise viisi eest.
Ajaloost on võtta sellised ajakirjanduslikud nopped:
1976 ”Pärnu Kommunist” Viiuldaja Vello Toomemets esines ka laulusolistina. Hääletämber on tal meeldiv, sobib laulma.
1977 ajakiri „Noorus“ Kuldse Trio aluspõhja panid Jüri Vlassov ja Mihkel Smeljanski, aga päris pillimehest tuli puudus. Tema on nüüd see mees, kellel muusika koha pealt kõige kaalukam sõna on öelda.
1977 ajaleht „Edasi“ Nüüd kuulub ansambli koosseisu ka viiulimängija Vello Toomemets.
1980 Sirp ja Vasar - Rockooper „Põhjaneitsi“ Vaatasime tänast etendust ja mõtlesime, et Noormees (Vello Toomemets) ja terve etendus olid niisugused, nagu oleks Skalbe ise teele läinud, halli tolmumantli käe peale võtnud ja läinud.
1980 ”Edasi” Rockooper „Põhjaneitsi“ Omaette avastus oli Vello Toomemets Noormehena - huvitava hääle materjaliga solist, kelles oli peale vokalisti ära tunda ka näitlejat.
1986 ansambel Apelsin - Vello Toomemets esines kahe raskerocki looga. Üks inglise ja teine saksa keeles. Toomemetsa kuulates ja silmi sulgedes ei märganud kuigi olulist vahet nn Toomemetsa Fixiga.
1994 ”Pärnu Postimees” Esietendus „Gösta Berlingi Saaga“ muusikaline külg, helilooja - Vello Toomemets, kes mängis tükis Lilliecronat. Peale etendust teatrimajas edasi kostev Lilliecrona müstiline viiul paneb unustama, et etendus on läbi ja aeg on oma sajandisse tagasi tulla. Ununeb seegi, et tervet teatrimaja haarav viiul kostab kõlaritest, mitte sinust enesest.
2001 ”Päevaleht” Maailmakuulus Gospelkoor The London Community Gospel Choir salvestas koos Silvi Vraidi ja FIX-iga Vello Toomemetsa laulu ”Kell”. Juhan Süti sõnade ja Vello Toomemetsa kirjutatud viisiga laul ütleb:
Kell saanud on päevad ja kuud,
aeg tundide hinda vaid teab.
Juubelikontserdid Tallinnas, Pärnus ja Tartus on kummardus ning tänuavaldus muusikaloojale Vello Toomemetsale, kes on oma loominguga kinkinud meile helisid, mis jäävad meid saatma ikka ja jälle. Neil õhtutel esitavad Vello kirjutatud laule ansamblid FIX, Justament ja Kukerpillid. Õhtut juhib Vello Toomemetsa sugulane ja muusik Marek Sadam, kelle esituses saab samuti Vello laule kuulata.
Korraldaja
Meedia
Jaga sõpradele
Тutvustus
Kurbus, rõõm - pillimehe leib,
kes see teab, kuis ta käsi käib…
1954. aasta 1. oktoobril, kui Vello Toomemets sündis, oli rahvusvahelise muusikapäeva algatamiseni jäänud 18 aastat - selleks ajaks oli Vellol Pärnu Laste Muusikakooli viiuli eriala lõpetatud ja noormees oma tee valinud. See oli helide keel, mis hakkas teda huvitama, kui muusikakoolis räägiti nootidest.
Vello Toomemets, kellele on meedia aegade jooksul omistanud palju erinevaid tiitleid – muusik, laulja, rocklaulja, helilooja, näitleja, vabakutseline filosoof, geenius, elav legend –, kostab ise selle nimekirja peale oma tagasihoidlikul moel: ”Rahvajutud.”
Vanem põlvkond teab Vello Toomemetsa nime ansamblitest Kuldne Trio, FIX ja Kukerpillid. Vähem on neid, kes teavad, et ansambliga Justament seob teda helilooming, mida on ei rohkem ega vähem kui 19 laulu.
Kellele veel on Vello Toomemets laule kirjutanud? Kindlasti tuleb paljudele üllatuseks, et Anne Veski repertuaaris olev laul ”Sinu juures” on oma noodid saanud just temalt.
Noorem põlvkond viskab sõrmed püsti, kui kuuleb Tsirkuse esimesi helisid: «Karu! Karu! Karu! Lõvi! Lõvi! Lõvi!» Midagi pole öelda, nii loo viisi autor ja solist Vello Toomemets kui sõnade looja Juhan Sütt võivad rahulolevalt pead noogutada – põlvkondadeülene meistriteos elab ja hingab ikka täiel rinnal.
On üks laul, millel pole põlvkondade vahet. See on ”Jaanipäev”, mis nooremate jaoks on koguni rahvalaul, sest see laul elab oma elu juba ammu ja on igal jaanipäeval eestlaste südames. Aitäh Hando Runnelile sõnade ja Vello Toomemetsale imelise viisi eest.
Ajaloost on võtta sellised ajakirjanduslikud nopped:
1976 ”Pärnu Kommunist” Viiuldaja Vello Toomemets esines ka laulusolistina. Hääletämber on tal meeldiv, sobib laulma.
1977 ajakiri „Noorus“ Kuldse Trio aluspõhja panid Jüri Vlassov ja Mihkel Smeljanski, aga päris pillimehest tuli puudus. Tema on nüüd see mees, kellel muusika koha pealt kõige kaalukam sõna on öelda.
1977 ajaleht „Edasi“ Nüüd kuulub ansambli koosseisu ka viiulimängija Vello Toomemets.
1980 Sirp ja Vasar - Rockooper „Põhjaneitsi“ Vaatasime tänast etendust ja mõtlesime, et Noormees (Vello Toomemets) ja terve etendus olid niisugused, nagu oleks Skalbe ise teele läinud, halli tolmumantli käe peale võtnud ja läinud.
1980 ”Edasi” Rockooper „Põhjaneitsi“ Omaette avastus oli Vello Toomemets Noormehena - huvitava hääle materjaliga solist, kelles oli peale vokalisti ära tunda ka näitlejat.
1986 ansambel Apelsin - Vello Toomemets esines kahe raskerocki looga. Üks inglise ja teine saksa keeles. Toomemetsa kuulates ja silmi sulgedes ei märganud kuigi olulist vahet nn Toomemetsa Fixiga.
1994 ”Pärnu Postimees” Esietendus „Gösta Berlingi Saaga“ muusikaline külg, helilooja - Vello Toomemets, kes mängis tükis Lilliecronat. Peale etendust teatrimajas edasi kostev Lilliecrona müstiline viiul paneb unustama, et etendus on läbi ja aeg on oma sajandisse tagasi tulla. Ununeb seegi, et tervet teatrimaja haarav viiul kostab kõlaritest, mitte sinust enesest.
2001 ”Päevaleht” Maailmakuulus Gospelkoor The London Community Gospel Choir salvestas koos Silvi Vraidi ja FIX-iga Vello Toomemetsa laulu ”Kell”. Juhan Süti sõnade ja Vello Toomemetsa kirjutatud viisiga laul ütleb:
Kell saanud on päevad ja kuud,
aeg tundide hinda vaid teab.
Juubelikontserdid Tallinnas, Pärnus ja Tartus on kummardus ning tänuavaldus muusikaloojale Vello Toomemetsale, kes on oma loominguga kinkinud meile helisid, mis jäävad meid saatma ikka ja jälle. Neil õhtutel esitavad Vello kirjutatud laule ansamblid FIX, Justament ja Kukerpillid. Õhtut juhib Vello Toomemetsa sugulane ja muusik Marek Sadam, kelle esituses saab samuti Vello laule kuulata.
