Juha Metso (Soome) fotoprojekt KAOTATUD SAARED
Uue Kunsti Muuseumis
07.11.2026-10.01.2027

Videod ja fotod Soome lahe välissaartelt

Soome lahe idaosas on neli vana Soome saart: Suursaari, Tütarsaari, Lavansaari ja Seiskari.
Saared, eriti Suursaar on omandanud aktuaalse tähtsuse, kuna Venemaa agressioonisõda Ukrainas on pingeid suurendanud ka Läänemerel.
Venemaale kuuluvatele saartele ei pääse enam.

Näitus sisaldab ainulaadset foto- ja videomaterjali, mis räägib Talvesõjas Nõukogude Liidule kaotatud saartest, nende loodusest ja praegustest elanikest ning kirjeldab jälgi, mida soomlased omal ajal aladele jätsid.

Fotograaf Juha Metso käis Suursaarel aastatel 1999-2019 seitse korda ja teistel välissaartel korra.

Nende fotod on säilitanud saartele jäänut tulevastele põlvedele vaatamiseks.
”Meie eesmärk on tuua vanad Soome saared tagasi soomlaste ja eestlaste teadvusse”, ütleb näituse kuraator Marjo Näkki.

Näitusel KAOTATUD SAARED eksponeeritakse unikaalseid foto- ja videomaterjale.
Lühifilmides on saarlased ja nende järeltulijad. Fotokollaažides on vanu arhiivifotosid.
Tulemuseks on ainulaadne ja dramaatiline näitus, mis jutustab loo saartest ja eelkõige igatsusest.

Lood ja mälestused seovad inimese oma juurtega. Kõige selle kohal hõljub merikotkas, kes on näituse keskne osa.
“Merekotkas sümboliseerib järjepidevust. Loodus võidab lõpuks, olenemata sellest, kes on võimul,” ütleb fotograaf Juha Metso.

Juba enne sõdu õitses saartel elav Soome saarestikukultuur. Elu võeti merest. Saarlased tegelesid eestlastega sõbrakaubandusega.
Suursaar oli populaarne turismisihtkoht, kuhu saabus suvel ka kunstnikke ja kirjanikke. Vahetult enne Talvesõda evakueeriti saared tsiviilelanikest. Evakueerimine muutus püsivaks, kui Soome kaotas saared Nõukogude Liidule.

Kunstiteadlane Mai Levin tutvustab näitusel Eesti kunstnikke, kes on saanud inspiratsiooni Suursaarelt.

Soome kalju-, metsa- ja järvemaastikku jäädvustas 1818. aasta suvel oma seepiatoonides joonistustes Carl Friedrich von Kügelgen (1772–1832).

Professor Voldemar Vaga pidas õigusega August Matthias Hagenit (1794 – 1878)  Suursaare võimsa looduse avastajaks. Hageni joonistused on oma hoolika detailsuse juures elavad ja maalilised.

Günther Reindorff (1889–1974) oli ainulaadne kunstnik, kes juugendstiili küpsedes kujundas selle põhjal välja oma elava ja isikupärase stiili. Tema stiilitunnetus on nauditav nii loodusvaatluse erksust kujutavates etüüdides kui ka suurtes viimistletud joonistustes – lummavates maastikunägemustes. Üks neist on teos nimega Sibeliuse Finlandia, mida võib pidada Jean Sibeliuse sümfoonilise poeemi graafiliseks vasteks. 

Näitus koosneb videotest, kus saab kuulda saartel elanud inimeste mälestusi, aga ka arhiivimaterjali Soomest ja Eestist. Lisatud on ka Juha Metso fotod Suursaarest. 

Näitusel on väljas ka valik Eesti kunstnike teoseid Suursaare teemadel.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Meremuuseum.