Pildistades jäädvustame hetke valguse abil. Analoogfotograafias  soovitud tulemuse saamiseks reguleerime valgushulka suuresti just aja mõõtmisega: säriaeg filmile pildistamisel, filmi ilmutamise aeg, paberi särituse aeg ja veelkord ilmutis ja kinnistis hoidmise aeg. Pidev mõõtmine. Mõõdame sekundites ja minutites ning kokku kulub pildi sünniks tunde. Pilt ise jääb palju kauemaks. 
 

Näitusele on kokku pandud kaadreid, mis fotoklubi liikmete poolt filmilindile jäädvustatud rohkem kui poole sajandi jooksul. Filmile ja paberile püütud hetked annavad võimaluse mõõta aega  võrreldes ja hinnates sündmusi ja muutusi ning seejuures  mõelda, kas see aeg ikkagi venib või ruttab, on pikk või lühike, kaob või ei näi saabuvatki. 
 

Aeg on põimunud – kõik on kokku üks pikk päev – nagu tabamata ime.  

Osalejad on analoogfotograafias väga erineva kogemusega. Mitmed meist pildistasid esimesed kaadrid filmile lapsepõlves  ja on nüüd selle mängumaa uuesti avastanud. Mõne analoogimaailm ongi jäänud vaid minevikuaastatesse.  Kogenumad on filmile pildistanud pidevalt ning eelistavad filmi digile.  Näitusel on ka ühe osaleja elu esimene pimikus paberile jõudnud pilt. 
 

Kõik näitusepildid on püütud analoogkaameraga filmile. Mõned meist võtsid ette ka pimikus paberile ilmutamise teekonna. Teised fotod on filmilt digitaliseeritud ning prinditud. 

Osalejad:

Rein Holtsmann, Henn Soodla, Ave Höövel, Lii Krass, Leles Luhse, Jaanus Muruõis, Aiki Järviste, Aiver Oja, Rein Jänes, Kersti Järva ja Liivi Pihlasalu.