Fauré. Reekviem
Тutvustus
R 26. märts kell 19 Estonia kontserdisaal
L 27. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja
Fauré. Reekviem
Segakoor Latvija
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Aivis Greters (Läti)
Kavas:
Maskats. „Lacrimosa“
Poulenc. „Stabat mater“ FP 148
Butāns. „Lux Aeterna“
Vaheaeg
Fauré. Reekviem d-moll op. 48
Läti dirigent Aivis Greters on pannud kannatusnädala suurejooneliseks vokaalsümfooniliseks kontserdiks kokku sügavalt mõtestatud terviku. Neli eri ajastust ja erineva helikeelega teost kohtuvad siin, ühes ja samas vaimses ruumis. See muusikaline teekond peegeldab suure reede tähendust – kannatust, leina, vaikust, valgust ja lootust.
Erinevalt paljudest teistest reekviemidest, näiteks Verdi või Mozarti omast, kus heliteose fookuses on viimne kohtupäev, on Fauré reekviem lohutav ja helge. Helilooja enese sõnul on see justkui „surma hällilaul“. Fauré jättis teosest välja traditsioonilise Dies irae (Vihapäev) ning lõpetas reekviemi osaga In Paradisum (Paradiisis), mis sümboliseerib igavest rahu ja lootust. Teose vaieldamatult tuntuim osa on sopranisoolo Pie Jesu, mida esitatakse sageli ka iseseisva kontsertpalana.
Kontsert on vaheajaga, kestus u 1 t 50 min
Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga
Korraldaja
Meedia
Jaga sõpradele
Тutvustus
R 26. märts kell 19 Estonia kontserdisaal
L 27. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja
Fauré. Reekviem
Segakoor Latvija
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Aivis Greters (Läti)
Kavas:
Maskats. „Lacrimosa“
Poulenc. „Stabat mater“ FP 148
Butāns. „Lux Aeterna“
Vaheaeg
Fauré. Reekviem d-moll op. 48
Läti dirigent Aivis Greters on pannud kannatusnädala suurejooneliseks vokaalsümfooniliseks kontserdiks kokku sügavalt mõtestatud terviku. Neli eri ajastust ja erineva helikeelega teost kohtuvad siin, ühes ja samas vaimses ruumis. See muusikaline teekond peegeldab suure reede tähendust – kannatust, leina, vaikust, valgust ja lootust.
Erinevalt paljudest teistest reekviemidest, näiteks Verdi või Mozarti omast, kus heliteose fookuses on viimne kohtupäev, on Fauré reekviem lohutav ja helge. Helilooja enese sõnul on see justkui „surma hällilaul“. Fauré jättis teosest välja traditsioonilise Dies irae (Vihapäev) ning lõpetas reekviemi osaga In Paradisum (Paradiisis), mis sümboliseerib igavest rahu ja lootust. Teose vaieldamatult tuntuim osa on sopranisoolo Pie Jesu, mida esitatakse sageli ka iseseisva kontsertpalana.
Kontsert on vaheajaga, kestus u 1 t 50 min
Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga
