Noor ajakirjanik Jose Luis Ledesma oli alles 22 aastane ja alustanud oma karjääri Argentina kõige olulisema päevalehe Crónica ajakirjaniku ja fotoreporterina, kui räpane sõda algas. Crónica toimetuses toimusid pidevad ajakirjandusliku materjali konfiskeerimised ja läbiotsimised. Tema mitmed kolleegid kadusid või langesid mõrvade ohvriks, ka Ledesmad üritati mitu korda tappa. Lõpuks muutus olukord juba nii ohtlikuks, et ta põgenes riigist ja võttis salaja kaasa mõned filmirullid, mis olid pääsenud konfiskeerimisest. Oleks ta nendega tabatud, siis teda enam poleks, et nendest aegadest rääkida. Näitus ongi nendest säilinud fotodest.

Järgmisel aastal möödub 50 aastat räpase sõja algusest. Ja siiani ei ole kõik inimesed saanud õiglust, on teadmatuses oma lähedaste saatuse kohta.

Oma uuel kodumaal Itaalias on Itaalia riik andnud Josele kodakondsuse riigile osutatud teenete eest (st tema ajakirjandusliku tegevuse eest).

Näituse teine osa on Lõuna – Itaaliast

„Õige ja valus”

Lõuna-Itaalia on rikas oma kunstiväärtuste ja kultuuri poolest. Seal on segunenud eri rassid ja rahvused. Ühtpidi on tegu Itaaliaga, aga teistpidi pole kusagil mujal Itaalias sellist rahvaste paabelit, kokku segatud erinevaid arusaamu ja kultuure. Erinevad usud, erinevad kombed ja kõik sõbralikult ja üheaegselt koos eksisteerimas. Kõik see on veelgi suuremal määral esindatud Sitsiilias, mis asuks kui eri rahvaste rännakute ristteel. Normannid ja araablased on jätnud sinna oma kustumatu jälje, luues kõige imelisemaid ehitisi, mida Itaalias leida võib. Kreeka templite kontsentratsiooniga ei jääda emamaale  alla. See on imeline saar, tõotatud maa, mis on koduks nii paljudele erinevatele rahvastele, kes kõik on rikastanud kohalikku elu ja kultuuri. Mitte kusagil Itaalias pole nii rikkalikku ja mitmekesist toidulauda, nii maitsvaid ja samas lihtsaid toite. Ja ometi on kunagi nii õitsev ja rikas Sitsiilia olnud vahepealsetel aegadel vaene ja põlatud, mitte mõistetud, välja tõugatud. See on lõuna, millesse võib jäägitult armuda. Hoolimata tema lärmakusest, kohatisest räpasusest. Aga vaesus ei ole kahjuks kunagi esteetiline, vaesusel pole selleks jõudu. Inimeste elujõud, hakkamasaamine raskustega teevad imesid ja loodetavasti jõuab parem elu ka lõunasse. Fotodel kujutatud lõuna on just selline, imeline ja kirju. Nähtud armastuse ja lugupidamisega.

Näituse kuraator Viive Noor

Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja Pärnu linn