Näitus toob kokku kunstnikud, kelle loomise meetod on psüühilise seisundi ümberarvutus ehk loomisakt on puhas vajadus ja väljund hetkeolukorrast. Need kunstnikud elavad oma emotsioone välja läbi joonistusvahendi.

Leedu kunstnik Marija Marcelionyte: “Joonistamine on minu jaoks kiireim viis ärevuse leevendamiseks. Kui ma ei saa magada, siis ma joonistan. Ma lähen transsi ja tulen sellest välja alles siis, kui kogu mu keha hakkab valutama.”

“Tungivast sisemisest vajadusest” koondab loojad, kes on klišeevabad ja avatud spontaansusele ning kelle teosed ei ole üleliia mõistuslikult ega kaanonite järgi konstrueeritud.
Teostes saavad sõna psühholoogilised loomise algimpulsid ja ilmarmalinlik “justkui iseenesest” printsiip.
Hing ihaldab ekspressiivseid jooni ja kalkuleerimata vabadust, absurdi või otse joonistusplokist välja käristatud alateadvusest pärit ebamaiseid siseilma koodfiguure.
Sellel näitusel on esil joonistamine kui olek, mitte ponnistus või oskuste näitelava. Need on ausad väljendused, mis pääsevad vabadusse sisemisest sunnist. Mingil määral on sellised joonistused intiimsed ja paljastavalt ausad ning vahel ka valusad väljendused. Need on mineviku, läbielatu, emotsioonide, alateadvuse, juhuse ja muude impulsside tõlge joonde, kujundisse ja sümbolitesse.

Kunstnikud on mõelnud nii väikeseformaadiliselt kui ka ruumiliselt ja mastaapselt. Kohati on see kõik toores ja poolik aga teoste ehedus annab aimu tööprotsessist, mis kunstnikule on tihti olulisemgi kui valmis teos ise.

Kuraator Lembe Ruben
Näituse kujundus Üla Koppel


Osalejad:
Ulvi Haagensen, Markus Kasemaa, Lembe Keskpaik, Elin Kjosnes (Norra), Liivia Leškin, Marija Marcelionyte (Leedu), Indrek Mikk, Marko Mäetamm, Mark Antonius Puhkan, Lembe Ruben, Inga Salurand, Mirja Mari Smidt, Angela Soop, Maria-Kristiina Ulas, Märt Vaidla.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, Eesti Vabagraafikute Ühendus