01 November 2024, 18:00
„Karl Hintzeri fotod eestlaste põgenemisest ja põgenikelaagritest Saksamaal 1944–1946“
Introduction
21.09.2024 – 1.11.2024 Pärnu Muuseumis
Suurpõgenemine 80
„Karl Hintzeri fotod eestlaste põgenemisest ja põgenikelaagritest Saksamaal 1944–1946“
1944. aastal Eestisse sisse tungivate nõukogude okupatsioonivägede eest põgenenud eestlased, arvult ligemale 80 000, ei tahtnud ega saanudki ette kujutada, et nad ei naase sünnimaale õige pea – siis kui II maailmasõda lõpeb ja Eesti Vabariigi iseseisvus on aasta-paari pärast taastatud. Läbi dramaatiliste põgenemis- ja evakuatsioonioperatsioonide siirduti peamiselt Soome, Rootsi ja Saksamaale.
Saksamaale jõudis ligemale 40 000 põgenikku, kelle saatust mõjutas kõige otsesemalt sõjategevuse kandumine Saksa Reichi idaaladele 1945. aasta kevadel.
Aastaid Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis poiste käsitöö- ja võimlemisõpetajana töötanud ning 1941–1944 Postimehe fotograafina tegutsenud Karl Nikolai Hintzerki põgenes 1944. aasta suvel läheneva Punaarmee eest Saksamaale. Sealt hakkas Hintzer järgneva aasta teises pooles regulaarselt külastama läänepoolsete okupatsioonitsoonide DP-laagritest neid, kus elasid suuremad eestlaste kogukonnad, või ainult eestlastele organiseeritud laagreid. Hintzer käis sellistest 140st DP-laagritest läbi ligemale 30 (tuntuim asus Geislingenis). Hiljem korraldas ta ülesvõtetest eesti kogukondadele avalikke esinemisi ja tema fotodega illustreeriti mitu Välis-Eestis koostatud ajalooraamatut.
Hintzer on 1945. aastal kiiruga organiseeritud DP-laagrite produktiivseim eesti fotokroonik.
Põgenejate hulgas oli kõikide sotsiaalsete kihtide esindajaid, kellest proportsionaalselt mõjukaim rahvuslik intelligents, sest pagulusse siirdus suur osa eesti kultuurieliidist. Seetõttu moodustavad tema fotodest arvestatava osa eesti laagripagulaste kultuuriaktsioonid. Hintzeri kaamerasilma eest ei jäänud nägemata ei laagri naiste köögitoimkonna kartulikoorimine ega vorstitegu. Klassikalise lavastatud foto näiteks on lastetoa pilt poseerivate kaardimängijate, akordionisti ja lehelugejaga, kuid laagri olmest annab selline jäädvustus ometi ülevaate, nagu ka kaarte mängivatest täiskasvanutest küünlavalgel, kelle puhul tasub esile tuua ka ajastule tüüpilise rõivastuse ja soengud.
Kuigi Karl Hintzeri fotode dokumentatsioon on lünklik, laagrid enamasti identifitseerimata ja pildid ilma dateeringuta, ei vähenda see sugugi nende fotode väärtust autentsete visuaalsete tunnistajatena ühest ajalooperioodist, mis Saksamaa pagulaslaagrite jaoks kestis terve kümnendi.
Fotod: Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kollektsioon
Näituse kuraator: Harry Liivrand
Organiser
Media
Share with friends
Introduction
21.09.2024 – 1.11.2024 Pärnu Muuseumis
Suurpõgenemine 80
„Karl Hintzeri fotod eestlaste põgenemisest ja põgenikelaagritest Saksamaal 1944–1946“
1944. aastal Eestisse sisse tungivate nõukogude okupatsioonivägede eest põgenenud eestlased, arvult ligemale 80 000, ei tahtnud ega saanudki ette kujutada, et nad ei naase sünnimaale õige pea – siis kui II maailmasõda lõpeb ja Eesti Vabariigi iseseisvus on aasta-paari pärast taastatud. Läbi dramaatiliste põgenemis- ja evakuatsioonioperatsioonide siirduti peamiselt Soome, Rootsi ja Saksamaale.
Saksamaale jõudis ligemale 40 000 põgenikku, kelle saatust mõjutas kõige otsesemalt sõjategevuse kandumine Saksa Reichi idaaladele 1945. aasta kevadel.
Aastaid Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis poiste käsitöö- ja võimlemisõpetajana töötanud ning 1941–1944 Postimehe fotograafina tegutsenud Karl Nikolai Hintzerki põgenes 1944. aasta suvel läheneva Punaarmee eest Saksamaale. Sealt hakkas Hintzer järgneva aasta teises pooles regulaarselt külastama läänepoolsete okupatsioonitsoonide DP-laagritest neid, kus elasid suuremad eestlaste kogukonnad, või ainult eestlastele organiseeritud laagreid. Hintzer käis sellistest 140st DP-laagritest läbi ligemale 30 (tuntuim asus Geislingenis). Hiljem korraldas ta ülesvõtetest eesti kogukondadele avalikke esinemisi ja tema fotodega illustreeriti mitu Välis-Eestis koostatud ajalooraamatut.
Hintzer on 1945. aastal kiiruga organiseeritud DP-laagrite produktiivseim eesti fotokroonik.
Põgenejate hulgas oli kõikide sotsiaalsete kihtide esindajaid, kellest proportsionaalselt mõjukaim rahvuslik intelligents, sest pagulusse siirdus suur osa eesti kultuurieliidist. Seetõttu moodustavad tema fotodest arvestatava osa eesti laagripagulaste kultuuriaktsioonid. Hintzeri kaamerasilma eest ei jäänud nägemata ei laagri naiste köögitoimkonna kartulikoorimine ega vorstitegu. Klassikalise lavastatud foto näiteks on lastetoa pilt poseerivate kaardimängijate, akordionisti ja lehelugejaga, kuid laagri olmest annab selline jäädvustus ometi ülevaate, nagu ka kaarte mängivatest täiskasvanutest küünlavalgel, kelle puhul tasub esile tuua ka ajastule tüüpilise rõivastuse ja soengud.
Kuigi Karl Hintzeri fotode dokumentatsioon on lünklik, laagrid enamasti identifitseerimata ja pildid ilma dateeringuta, ei vähenda see sugugi nende fotode väärtust autentsete visuaalsete tunnistajatena ühest ajalooperioodist, mis Saksamaa pagulaslaagrite jaoks kestis terve kümnendi.
Fotod: Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kollektsioon
Näituse kuraator: Harry Liivrand
