PÄRNU PÄEVAL perepilet – 30% Uue Kunsti Muuseumi

kell 15.00-15.45 mõttevahetus "KAS ME OLEME METSLASED?"
      Pärnu linn koos oma pärnade ning pärnakatega on laienenud alale, mis ei mahuks enam Manhattani poolsaarele.
New York City's elanike arv läheneb kümnele miljonile, meid on siinsetest metsades sadu kordi vähem.
Elame alleede ja puistude, võsastunud põldude ning ürgmetsade, rabamändide ja hiietammede linnas, oleme metsarahvas. Seega metslased selle sõna nii heas kui halvas tähenduses.
Kutsume Pärnu päeval peeglisse vaatama Uue Kunsti Muuseumi näitusel METSLASED. Arutelu juhivad akadeemik Karl Pajusalu, sünnilt pärnakas, ja Mark Soosaar, sünnilt mulk ning lapsena ümberistutatud pärnakas.
Jagama oma nägemusi tuleviku parkmetsa Pärnust on nad kutsunud linnapea Romek Kosenkraniuse ning  linna-arhitekti Siim Orava. Saame teada, kas neil on julgust  võtta tööle pargivahid ning lõpetada lageraided Pärnu linna metsades.
      Peame nõu, kuidas osavaldades ning keskuslinnas taastada ajaloolisi puiesteid vabatahtlike abiga.
Kuulutame välja võistluse Pärnumaa kooliõpilaste vahel, et leida ja kaardistada haruldased pärnad, tammed, männid ja teised eakad puud, kelle oksaharude vahel kasvavad epifüüdid. Vanad haralised puud sallivad teist liiki taimede e epifüütide elupaiku oma kroonis, tehes neid sarnasteks kolleegidega troopilistes vihmametsades. Seal kasvavad puude otsas mitmevärvilised orhideed. Pole võimatu, et nii juhtub peagi ka Eestis. Kas, kus ja kes leiab esimesena sellise harulduse Eestis, võib selguda juba sel sügisel...

Mõttevahetus "KAS ME OLEME METSLASED?"  on kõigile huvilistele tasuta.
Rohkem infot: https://mona.ee/parnu-paev-uue-kunsti-muuseumis-5-aprillil-2025/

Avatud näitused:

Hendrik Relve, Kaupo Kikkas, Mark Soosaar – fotonäitus METSLASED
“Üksi oleme puud, koos aga mets” armastas sõnada Lennart Meri.
Kui nii, siis kas olemegi metsarahvas? Või hoopis metslased? Sõna mustas või valges tähenduses?
Vastuse nii enda kui meie kõigi kohta saab näituselt, mille autoriteks on fotokunstnikud Hendrik Relve, Kaupo Kikkas ja Mark Soosaar.
Mehed on aastakümnete jooksul jäädvustanud haruldasi puid ning puiesteid, mida loodusest enam ei leia. Aga nad elavad edasi fotodel ning filmides. Nagu ka inimesed, kes elavad meie hulgas edasi tänu nende poolt istutatud puudele ja isiklikele mälestustele…

Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus RÄÄKIMATA LOOD / UNTOLD STORIES

Indiviidina on meil igal oma lugu jutustada. Kunstnikel on olnud kõikidel aegadel võimalus sublimeerida isiklik oma loomingusse, arendada välja teatud metakeel ja märgi-süsteem oma sõltumatu kunstniku-ego või -suveräänsuse viljelemiseks.

Kollektiivsetest traumadest ja ajaloo valgetest laikudest on avalikus ruumis saanud täishäälel rääkida alates Venemaa agressioonisõja algusest 2022. Eestimaa on puhastumas punamonumentide saastast ja vaatamata ängistavale sõjaohule ning hullule olukorrale majanduses, on õhus siiski mingi uus hingamine, uutmoodi vabaduse tunne, julgus nimetada asju õigete nimedega. `Rääkimata lugu` sõnapaar viitaks justkui millelegi, millest pole saanud varem rääkida, või pole soovigi olnud?

Minu meelest pole piisavalt räägitud sellest, kui õnnestunud on Eesti uuel iseseisvusperioodil olnud, milliste suurte sammudega on meie elukeskkond viimase kolmekümne aastaga muutunud, kui ilus meie maa tegelikult on! Võib-olla on ebausk hoidnud eestlasi suurest rõõmust valjult kuulutamast, või tundub et kuni õnn pole meist viimase kui ühe õuele jõudnud, pole sünnis Eestist kui imedemaast hõisata?

Korraldajad ei soovi mingil moel ette kirjutada loomingu tonaalsust, igaühe lugu on väärtuslik, mosaiik on seda rikkam, mida rohkem pooltoone selles esindatud. Üldnäituse sünopsis on koostatud kõnetamaks/kaasamaks enamust maalikunstnike liidu liikmeskonnast, näitusekontseptsiooni täpsustumine ja töödekogumi liigendus toimub pigem reaktsioonide ja tagasideme pinnal, mis esineda soovijatega suheldes tekib. Seega, teemapüstitust tuleks sel aastal võtta pigem sotsioloogilise uuringuna – niikuinii on maalikunst ja maalikunstnikud allumatud, pigem individualistid kui karjainimesed. Selles peitub individuaalse autorsusega kunstiliigi, nagu maalikunst on, üks suuremaid võlusid.

Näitusel esinevad:

Vano Allsalu, Stanislav Antipov, Ivi Arrak, Kadri Bormeister, Marju Bormeister, Urve Dzidzaria, Manfred Dubov, Jaan Elken, Herlet Elvisto, Pille Ernesaks, Evi Gailit, Mauri Gross, Mirjam Hinn, Eero Ijavoinen, Sergei Inkatov, Ashot Jegikjan, Ly Kaalma, Martin Kaares/QBA, Kaie Kal, Kalli Kalde, Liina Kalvik, Liis Koger, Triin Kristerson, Eve Kruuse, Ilmar Kruusamäe, Liisa Kruusmägi, Andro Kööp, Tiia Külv, August Künnapu, Vilen Künnapu, Urve Küttner, Silvi Lepparu, Philiph Arvo Luik, Ivika Luisk, Helle Lõhmus, Liia Lüdig-Algvere, Lola Tehver, Vitali Macari, Andrei Maksimjuk, Margus Meinart, Maret Melder, Lilian Mosolainen, Ene Luik-Mudist, Maarit Murka, Peeter Must, Kati Müüripeal, Karl-Kristjan Nagel, Ulvi Oro, Tiiu Pallo-Vaik, Riin Pallon, Mall Paris, Anne Parmasto, Sirje Piir, Tiit Priidel, Pusa (Piret Bergmann), Lii Pähkel, Matti Pärk, Tiiu Rebane, Riina Rillo, Piret Rohusaar, Ingmar Roomets, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Rait Rosin, Andrus Rõuk, Kaia Rähn, Marta Stratskas, Maret Suurmets Kuura, Santa Zukker ,Karl-Erik Talvet, Tiina Tammetalu, Lola Tehver, Jane Tiidelepp, Margus Tiitsmaa, Heli Tuksam, Alar Tuul, Maris Tuuling, Maria-Kristiina Ulas, Priit Vaher, Manfred Vainokivi, Einar Vene

Jaan Elken, näituse koostaja/kujundaja

Oleme avatud 5.aprillil kell 11-18